Entomovektortehnoloogia kasutamise efektiivsus hahkhallituse (Botrytis cinerea Pers.) bioloogilises tõrjes aedmaasikal (Fragaria x ananassa Duch.)

Summary

Hahkhallitus on aedmaasikal suuri saagikadusid põhjustav seenhaigus (Døving ja Mage, 2001; Williamson jt., 2007), mille tõrjumine keemiliste taimekaitsevahenditega on mahetootjale keelatud. Seetõttu on tekkinud vajadus alternatiivsete taimekaitsemeetodite järele, mis oleks loodust säästvamad ning sobiks ka kasutamiseks mahepõllumajanduses. Üheks selliseks alternatiiviks on entomovektortehnoloogia – biotõrje meetod, kus pulbrilisi biopreparaate viivad taimeõitele mesilaselaadsed putukad. Antud meetod sobib kasutamiseks õisi kahjustavate taimehaiguste ja -kahjurite tõrjel, kuna toitu (õietolmu, nektarit) otsides kannavad mesilased biopreparaadi täpselt aedmaasika õitele – see võimaldab vähendada preparaadikulu ning säästa keskkonda. Mesitarude
lennuavadele kinnitatakse preparaadiga täidetud kastikesed ehk dispenserid, millest välja lennates kleepub pulber töömesilaste kehakarvade ja jalgade külge, kust edasi see kantakse kultuurtaimede õitele. Kuna entomovektoritena kasutatavad mesilased teevad päeva jooksul mitmeid korjelende, kantakse biopreparaat ka alles äsja avanenud õitele (Mommaerts ja Smagghe, 2011). Antud taimekaitsemeetodi lisaboonuseks on tolmeldamine, mis tõstab aedmaasika saagikust ning viljade kvaliteeti. Entomovektortehnoloogiat on edukalt testitud mitmetes riikides (Mommaerts ja Smagghe, 2011), kuid praktilises tootmises avamaal on seda kasutama hakatud seni vaid Soomes (Hokkanen ja Menzler-Hokkanen, 2009). Seega oleks antud biotõrje meetodit vaja katsetada ka meie kohalikes tingimustes, kus muutlik kliima võib mõjutada hahkhallituse levikut. Meie eesmärgiks oli uurida kui efektiivne on meemesilase poolt levitatav biofungitsiid PrestopMix hahkhallituse tõrjes aedmaasikal Eesti põllutingimustes.